Pneumaatilised tööriistad kasutavad töökeskkonnana surugaasi, edastades võimsust või teavet gaasirõhu kaudu. Jõuülekandesüsteem tarnib surugaasi torude ja juhtventiilide kaudu pneumaatilistesse ajamisse, muutes surugaasi rõhuenergia töö tegemiseks mehaaniliseks energiaks. Infoedastussüsteem kasutab loogiliste toimingute ja muude funktsioonide täitmiseks pneumaatilisi loogikaelemente või jugaelemente; seda tuntakse ka pneumaatilise juhtimissüsteemina.
Esiteks, võrreldes elektritööriistadega, on pneumaatilised tööriistad sama väljundvõimsuse jaoks väiksemad ja kergemad, mistõttu need sobivad pikemaks tööks ilma ülekuumenemiseta. Isegi kui mootor on ülekoormatud, võib see pärast ülekoormuse leevendamist normaalselt töötada. Teiseks on pneumaatilised tööriistad veekindlamad- ja kuna nad saavad kasutada sisepõlemismootori õhupumpasid, suudavad need kohaneda erinevate karmide või ebasoodsate keskkondadega. Lõpuks, kuigi esialgne investeering pneumaatilistesse tööriistadesse nõuab suruõhutorustike paigaldamist, on pikaajaline{4}}kulu energiatarbimise ja tööriistade hoolduse osas madalam.
Kuid rasketes{0}}tingimustes pakuvad pneumaatilised tööriistad enneolematuid eeliseid käsitööriistade ees, mida iseloomustavad kõrge kvaliteet, pikk kasutusiga, suur kiirus, suur väljundjõud ja suur täpsus.
Pneumaatiline mootor on pneumaatiliste tööriistade põhikomponent, mis koosneb peamiselt pneumaatilisest mootorist ja väljundvõimsusest. See tugineb mootori labade käitamiseks-kõrgsurve suruõhule, mis põhjustab mootori rootori pöörlemise ja pöörleva liikumise. See pöörlev liikumine edastatakse seejärel hammasrataste kaudu kogu töömehhanismile. Sõltuvalt sellest, kas staator ja rootor on kontsentrilised, võib pneumaatilised mootorid liigitada kontsentrilisteks ja ekstsentrilisteks mootoriteks; õhu sisselaskeavade arvu põhjal võib need liigitada ühe-sisselaskemootoriteks, topelt-sisendimootoriteks ja mitme-sisendiga mootoriteks. Sõltumata tüübist kasutavad kõik pneumaatilised mootorid mootori labade käitamiseks ja rootori pöörlemiseks suruõhku. Kiirel-pöörlemisel hõõruvad mootori labad pidevalt vastu staatori siseseina, muutes need mootoris kõige tavalisemaks ja kergemini kahjustatavaks komponendiks. Seetõttu on suruõhu kvaliteet ja määrdeõli molekulide olemasolu selles üliolulised.